Nädal 8. Diplomite ja kutsetunnistuste erinevus IT-tööturul

Klassikaline kõrgkoolidiplom tähendab, et inimene on läbinud vastavalt kas bakalaureuse või magistri õppekava ehk on mitu aastat tegelenud erialaste teemadega ja süvitsi neid õppinud. Ülikoolis õpib inimene mõtlema ja saab ka praktilisi oskusi. Kraadi kättesaamiseks on enamasti vaja ka sooritada praktika mingisuguses töökohas, mis kinnistab saadud teadmisi. Kõrgkoolidiplomi puhul võiks eeldada, et inimesel on lisaks praktilistele oskustele parem arusaam IT teoreetilisest alustest ja kasutatavatest meetoditest.

Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplomi saamiseks sooritab õppur vastavad kursused kutse või rakenduskõrgkoolis. Tihti on need praktilisema sisuga ja puhtale teooriale ei keskenduta niivõrd palju kui ülikoolis. Inimene saab praktilised oskused ja näiteks kogemuse mingisuguste programmikeelte või programmide kasutamisega. Ka see diplom näitab, et inimesel on nõutud oskused ja teadmised, kuid on võimalik, et teoreetiline arusaam mingitest teemadest ei ole niivõrd hea kui ülikoolis õppinud inimesel. See kõik sõltub muidugi ka konkreetsest õppekavast.

Erialase kutsetunnituse abil saab tõendada näiteks iseseisvalt sooritatud õpingute tulemuslikkust. Siinkohal saab inimene valida vastavalt soovitud töökohale vajalikud sertifikaadid ja need saada. Peab silmas pidama, et hinnatud on eksamiga saadus tunnistused, ilma eksamita saadud sertifikaate tavaliselt ei arvestata, sest need ei näita reaalselt midagi. Võrguinseneride seas on hinnatud CISCO sertificaadid, DevOps jaoks CKA, CKAD, CKS (ehk Kubernetese sertifikaadid), infrastruktuuri ineseride hulgas AWS ja Azure.

IT-tööturul pole diplomi olemasolu niivõrd oluline nagu paljudel teistel erialadel. Tööle kandideerides tuleb tavaliselt teha proovitöö, mis näitab kandidaadi reaalseid praktilisi oskusi. Samas diplom ja tunnistused lisavad CV-le palju juurde ja tööandjal on suurem kindlustunne, et inimene saab süvitsi oma tööülesannetest ja nende lahendamise meetoditest aru. Kokkuvõttes, kuna peamine eesmärk on omandada piisavad praktilised oskused ja vajalikest teemadest aru saada, peaks iga inimene tegema endale sobiliku valiku sõltuvalt enda võimalustest ja õppimisharjumustest. Mõned inimesed on suutelised iseseisvalt õppima ning sellisel juhul võib piisata ka vajalikust kutsetunnistusest. Need, kellel on vaja konkreetsemat õppimiskeskkonda ja juhendamist või kellel on sügavam huvi antud teemade vastu, võiksid eelistada ülikooli või rakenduslikku/kutseharidust, sõltuvalt sellest, kuhu neil õnnestub sisse saada ja kas neid huvitavad ka teoreetilisemad arutelud või mitte.