Nädal 13. Teistmoodi IT

Tänapäeval on interneti kasutamisest rääkima hakatud nagu inimõigusest, kuid on grupp erivajadustega inimesi, kes neid toetava tehnoloogiata sellest inimõigusest ebaõiglaselt ilma jäävad. Seetõttu on vaja arendada IT-tugilahendusi võimaldamaks neil samuti digitaalsest arengust osa võtta.

Eesti digiriigina või vähemalt sinnasuunas liikuva riigina peaks IT-tugilahendusi toetama riiklikul tasemel ning toetama eraettevõtteid, kes sellega tegelevad luues neile soodsaid tingimusi ja tuues selle teema ühiskonnas rohkem esile. Üks moodus uute ideede saamiseks oleks hackatonide korraldamine ja noorte harimine sel teemal, et inseneride ja visionääride juurdekasv oleks piisav. Kõrgeid hindu silmas pidades peaks kindlasti riik ise sellese rahaliselt panustama ja võtma erivajadustega inimeste kaasamise Tiigrihüppe laadsete projektide osaks.

Antud teema puudutab mitmeid ministeeriume ja oleks mitmete ministeeriumite koostöös tehtav projekt. Praegusel ajal tegeletakse ka muudatustega ministeeriumites, mis tähendavad mitme ministeeriumi liitmist koostöö paremaks sujumiseks ja otsuste paremaks tegemiseks. Eestvedajaks oleks tõenäoliselt infotehnoloogia minister ning peamiseks oleks seega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium või see ministeerium, mis sellest tulevikus kujuneb.

Teema olulisuse rõhutamiseks peaks kindlasti viitama asjaolule, et lisaks tehnoloogilisele lahendusele on tegemist erivajadustega inimeste abivahendutega. See aitaks maksumaksjatel mõista teema olulisust. Sest digitaalsesse arengusse ei saa jätta osa inimesi kaasamata, sest nad pole võimalised selleks vajalikku tehnoloogiat kasvõi osaliselt kasutama. Seda peab parandama.