Nädal 14. Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Ettemaksupettus kujutab endast mingisuguse kauba eest raha ette küsimist ja seejärel kauba mitte saatmist. See võib aset leida igasugustel platvormidel, kus rahaga majandamise küsimus on jäetud täielikult kasutajate endi teha. Kõige tuntumaks näiteks on Facebook Marketplace, kus on üsna tihti näha ka kuulutusi petturite kontode kohta, kes on ettemaksupettusega kelleltki raha välja petnud. Kui kauba käest-kätte üleandmine ja kohapeal kas sularahas arveldamine või kiire ülekande tegemine pole võimalik ehk näiteks elavad inimesed erinevates linnades või isegi riikides, siis tegelikult ei olegi ilma tehnoloogiliste lahendusteta head varianti. Igal juhul on tehing põhinev usaldusel ja igas kombinatsioonis võib keegi teise osapoose pahatahtlikkuse tõttu rahaliselt kannatada. Kui müüja saadab alguses kauba, siis võib pahatahtlik ostja maksmata jätta, kuigi on kauba kätte saanud. Või kokku leppida ka nii, et alguses tasutakse pool summast ja kauba kätte saades pool, kuid sedasi võib emb-kumb osapool ikkagi poolest rahast ilma jääda – ostja ei maksa kauba kätte saades teist poolt või müüja ei saadagi kaupa välja. Järelikult polegi kahe eraisiku vahel käest-kätte üle andmise võimaluse puudumisel kindlat varianti, mis ei tingiks teise osapoole pimesi usaldamist.

Kevin Mitnicki valemi järgi on andmeturbes kolm komponenti: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Valem on nende komponentide korrutis, et kõik peavad mingil määral olemas olema ja kui kasvõi üks neist on puudu, siis turvalisus pole tagatud ehk kogu valemi tulemus võrdub nulliga. Ka sellistel platvormidel nagu Facebook Marketplace on paigas reeglid, mida ja kuidas võib müüa. Koolitamise alla võib lisaks teadlikuse tõstmise kampaaniatele arvata ka kasutajate poolt tehtavaid kuulutusi petturite nimede ja meetodite kohta. Tehnoloogia on aga komponent, millel ettemaksupettuse lahendamisel eelnevalt kirjeldatud põhjuste tõttu kõige suurem osa. Facebook Marketplace’is on ettemaksupettuse mõttes see puudulik. Lahenduseks oleks võimalus ostja poolt raha deposiidina platvormile hoiule panna, mille müüja saab kätte alles siis, kui ostja on kauba kätte saanud. Selline süsteem toimib näiteks Osta.ee veebilehel, mis on seetõttu väga populaarne, sest deposiitmakse annab mõlemale osapoolele südamerahu, sest ei pea pimesi võõrast inimest usaldama ja vajadusel platvorm sekkub (kui ostja on näiteks kauba kätte saanud, aga pole ise deposiiti vabastanud) ja lahendab olukorra. Lisaks on hea süsteem ka ostjatele ja müüjatele hinnangute jätmise võimalus, mis tekitab olukorra, kus mõlemad püüavad tehingu teisele meeldivaks teha.